Tulles terimini web 2.0 definitsiooni juurde, mõeldakse selle all interneti rakendusi, mis võimaldavad inimestele jagamis- ja koostöövõimalusi ning aitavad neil võrgustikes ennast väljendada. Web 2.0 on arvutitööstuse ärirevolutsioon, mis on põhjustatud interneti kui platvormi kasutulusevõtust ja igast katsest mõista selle uue platvormi edureegleid.
Tegu on lihtsalt ülemaailmse veebi täiustatud versiooniga, mida iseloomustab eelkõige muutumine staatilisest dünaamiliseks või kasutaja loodud sisuks ning ka sotsiaalmeedia kasv.
Web 2.0 tagune kontsept viitab rikkalikele aplikatsioonidele, veebile orienteeritud arhitektuurile ja sotsiaalmeediale. See viitab muutustele, mil viisil kasutajad veebilehti kujundavad ja kasutavad, ilma mingisuguste muutusteta tehnilistes omadustes.
Web 2.0 näidete hulka kuuluvad majutusteenused, veebirakendused, videode jagamis saidid, wikid, blogid, sotsiaalmeedia, mikroblogimine, ülekanded ja sisu majutus teenused ja palju teised.
Peamiseks põhjuseks web 1.0 ja web 2.0 vahel on see, et web 2.0 võimaldab kasutajatel luua, jagada, teha koostööd teistega, ilma, et neil oleks vaja erilisi teadmisi veebidisainist või kirjastamisest. Neid võimalusi ei pakutud inimestele web 1.0 keskkonnas.
Tänasel päeval on kasutajate informaatsiooni omandamise viisid drastiliselt muutunud. Tänapäeval kasutavad kasutajad neile huvi pakkuva sisu puhul Web 2.0 tööriistu.
All näidatud erinevuste tõttu saategi te aru, miks te peaksite õigustatult liikuma Web 1.0 juurest uuema versiooni juurde:
Web 1.0
⦁ Topelklõps
⦁ Ofoto
⦁ Akamai
⦁ mp3.com
⦁ Britannica Online
⦁ Personaalsed veebisaidid
⦁ Evite
⦁ Domeeni nime spekulatsioon
⦁ Lehe vaatamised
⦁ Screen Scraping
⦁ Avaldamine
⦁ Sisuhaldussüsteemid
⦁ Kataloogid
⦁ Kleepuvus
Web 2.0
⦁ Google AdSence
⦁ Flickr
⦁ BitTorrent
⦁ Napster
⦁ Wikipedia
⦁ Blogimine
⦁ upcoming.org ja EVDB
⦁ Otsingimootorile optimeerimine
⦁ Cost per Click
⦁ Web Services
⦁ Osalemine
⦁ Wikipeediad
⦁ Sildistamine
⦁ Sündikatsioon
Peamised Web 2.0 Eelised
⦁ Saadaval igal ajal ja igal pool.
⦁ Rikkalik meediumite valik.
⦁ Kasutajasõbralik.
⦁ Algajad saavad aktiivselt osa võtta teadmiste omandamisest.
⦁ Kõik saavad olla autori ja toimetaja rollis. Igat tehtud muutust on võimalik jälgida.
⦁ Vikipeedia värskendused on kohesed ja see pakub uuringute läbiviijatele rohkem allikaid.
⦁ See pakub reaal-ajas arutelusid.
Erinevad Web 2.0 Keskkonna Tööriistad ja Nende Funktsioonid
Peamised Web 2.0 omadused võimaldavad kasutajatel ühiselt klassifitseerida ja leida dünaamilist teavet, mis liigub kahes suunas, saidi omaniku ja saidi kasutaja hindamise, kommentaaride ja ülevaadete kaudu.
Saidi kasutajad saavad lisada ka teistele visuaalselt nähtavat sisu. Web 2.0 saidid pakuvad API-sid, mis võimaldavad rakenduse või mashupi automatiseeritud kasutamist, kuna see pakub asukoha metaandmeid, mida saab töödelda lihtsa brauseri tööriista abil.
Web 2.0 Kasutamine ja Mõju
Adobe Flash, Microsoft Silverlight ja Javascript on kasutatud rikastatud veebitehnoloogiatena web 2.0 keskkonna edastamiseks, milles aitab teid ka AJAX, RSS ja Eclipse.
Selle rakendused põhinevad ümberkorraldatud allalaadimismetoodikal, mis muutis BitTorrenti nii viljakaks, et iga sisu allalaadija on ühtlasi ka server, jagades töökoormust ja muutes sisu paremini juurdepääsetavaks.
See võib olla ettevõtete jaoks väga atraktiivne, mis on interaktiivsusega lubab tuua rohkem töötajaid väiksemate kuludega igapäevastesse kontaktidesse. Web 2.0 tehnoloogiate ja tööriistade kasutamine soodustab suuremat osalemist projektides ja ideede jagamist, viies ideaaljuhul parema läbimõeldud kujunduse ja efektiivsema tootmiseni, tugevdades kommunikatsiooni klientidega ja parandades omavahelist suhtlust partneritega.
Kas tulevikumuusikaks on Web 2.0 või Web 3.0?
Prognooside koha pealt on väidetud, et Web 2.0 on väljakujunenud faas veeb olemasolu ja ennast rohkem tõestanud Web 3.0 keskkonna vahel.
Mida kujutab endast Web 2.0 ja on seda keegi millegi kirjeldamiseks kunagi kasutanud?
Veebi 3.0 tehnoloogiale on viitatud kui targale veebi või kolmanda generatsiooni interneti-põhisele teenusele. Kes sellest veel kuulnud pole, siis see termin loodi just John Markoffi poolt 2006. aastal. Tema selgituste kohaselt puudub Web 3.0 mõistetava määratlemisel lihtne üksmeel, kuid seda peetakse semantilise veebi viiteks.
See pole küll kuigi palju täpsem fraas, kuid semantiline veeb viitab tehnoloogiale, mille abil saavad kasutajad interneti paremaks kasutamiseks sellest paremini aru, mõistes inimeste tegevusi, ja mitte ainult seda, kuidas ühelt lehelt teisele suunavad lingid töötavad.
Eelduste kohaselt peaks Web 3.0 olema suuremal määral ühendatud ja intelligentsem peamiste esilekerkivate tehnoloogiate suundumustega nagu semantiline veeb, andmete kaevandamine, loomulik keele töötlemine, AI ja teised tehnoloogiad, mis keskenduvad masinate abil hõlbustatavale teabele.
Ideena on Web 3.0 selline veeb, mis mis salvestab informatsiooni sellisel viisil, et arvutid ja seadmed sellest omalkäel aru saaksid. Facebook, Google Voice Search ja Apple`i Siri on mõned rakenduste näited, kus aitab teid Web 3.0 tehnoloogia kasutamine.
Veebi tervikuna on teil lihtsam disainida ja ehitada intelligentsemalt kasutaja huve silmas pidades. Arendajad ja autorid saavad eraldi või koostöös kasutada enesekirjeldusi või sarnaseid tehnikaid, et uue konteksti teadvustava programmi pakutav teave oleks kasutaja jaoks asjakohane.
Peamised erinevused tehnoloogiate Web 1.0, Web 2.0 ja Web 3.0 vahel.
Web 1.0
⦁ Sisu sihtkoha saidid ja
isiklikud portaalid.
⦁ Soodustab vajadust otsingu-
mootorite järgi.
⦁ Läbi peavoolu toimiv kaubandus
tagab digitaalse ja hämmastava
tõusu.
Web 2.0
⦁ Kiired ja tõhusad vahendid
teabe leidmiseks.
⦁ Masskasutajate, politsei ja
sisu prioriteetide seadmine
ühistegevusena.
⦁ Usalduse väärilised kasutajad
loovad usaldusvõrgustikud ja
kodused usaldusallikad.
Web 3.0
⦁ Saadaval igal ajal, igal pool ja
ükskõik millise kanali või seadme
kaudu.
⦁ Tõhus tehnoloogia, mis pakub asja-
kohasust ja kontekstuaalset teavet,
mis on kohe leitav.
⦁ Individuaalsed filtrid, mis on mõeldud
kasutamiseks jagatud sõprade või usaldus-
võrkude kaudu.
Web 2.0 – termin, mis on loodud eristama dotcom-i veebimaterjali, rõhuasetusega sotsiaalses suhtlemises, kasutajate loodud sisus ja pilvandmetöötluses varasemaga võrreldes. Web 2.0 nime kasutatakse analoogselt tavaliste arvutitarkvara nimetamistavadega, et näidata uut, täiustatud versiooni. Mõiste sai alguse nimest, mis anti mitmetele veebikonverentsidele, mille esmakordselt korraldas kirjastaja nimega Tim O’Reilly 2004. aastal. Mõiste populaarsus kahanes 2010. aastal, kui selle funktsioonid muutusid levinumaks ja kaotasid oma uudsuse.
Esimesel konverentsil 2004. aastal määratleti see ära terminiga “veeb kui platvorm”. Seda täiendati järgmisel aastal veelgi ebamäärasema väljendiga, mis hõlmas demokraatia ideed ja kasutajapõhist sisu, eriti Interneti vahendusel. Eelkõige oli paljudel selle tehnoloogia kontseptsiooni häälekamatel pooldajatel peaaegu messiaanlik seisukoht sotsiaalsete võrgustike ärieesmärkide rakendamiseks.
Üks mõjukamaid demokratiseerimiskontseptsioone oli kirjastus Wired selle peatoimetaja Chris Andersoni sõnul. Oktoobris 2004. aastal ilmunud Wiredi artiklis “The Long Tail” kirjeldas Anderson turunduse uut ökonoomikat pigem äärealadele kui mediaanile. Minevikus nõudsid elujõulised ärimudelid turundust võimalikult suure demograafiaga sihtrühmadele. Näiteks kui kesise televisioonivõrkude kogusumma tõttu, ei saanud ükski neist endale lubada piiratud vaatajaskonnale huvi pakkuvate programmide käivitamist, mis viis programmeerimisele iseloomulike nähtuste suunas, mille eesmärk on madalaim ühine nimetaja. Kuid satelliit- ja kaabelvõrkude leviku tõttu hakkas massiturundus lagunema väga rafineeritud alamturgudeks, mis vastavad individuaalsele maitsele.
Sarnaselt sellele, kuidas traditsioonilised raamatupoed said endale lubada lubada ainult piiratud koguses pealkirju ja kuvamisi, avastasid interneti-raamatupoed nagu Amazon, et nišitrükiste kogumüük ületab tegelikult massituru enimmüüdud toodete müüginumbrid. Suur niširaamatute hulk moodustab mõne populaarse kirjateose suurema müügi – see tähendab uut digitaalset keskkonda, kus ei kehti enam mingisuguseid piiranguid.
Amazon ja Ebay olid ka liidrid kasutajate poolt lisatavate toodete vastuvõtmisel. Üks üleskutseid Amazoni saidil ostlemisele oli amatöörraamatute arvustuste kaasamine, mille kasutajatel oli võimalus jätta isiklikud vaatenurgad ja suhelda teiste arvustajatega. Veelgi edukamaks äri näiteks on kasutaja poolt lisatud ja saadaolevad elektroonilised mängud internetis. Paljud ettevõtted on kaasanud mängudesse mängijaid modifikatsioonide ja uute stsenaariumite loomiseks, mis tekitavad sama palju või rohkem huvi kui algselt loodud mäng ja pikendavad selleläbi ka pikaaegset müüki. See strateegia osutus eriti tõhusaks koos veebisaitidega, mis võõrustavad mänge ja foorumeid ideede ja failide vahetamiseks.
Web 2.0 on üsna raskesti defineeritav osalt seetõttu, et kontseptsioon hõlmas erinevaid eesmärke ja ootusi interneti ning üldise elektroonilise kirjastamise tuleviku suhtes.
Web 2.0 juhtivate kriitikud on rääkinud, et Web 1.0 seisnes puhtalt inimeste omavahelises suhtluses. Kui teie jaoks Web 2.0 näol tegu blogide wikipeediatega, siis toimib see inimestelt inimestele. Lõpude lõpuks see ongi ju see, milles veeb pidi alati seisnema.
Nagu räägitud, siis sotsiaalsed võrgustikud on alati olnud veebi keskpunktiks.
Web 2.0 tähendab standardite kasutamist, mis on loodud inimeste poolt, kes on töötanud veebis Web 1.0 tehnoloogia kallal. Seega Web 2.0 tähendab mõne arutleva kliendi suunas liikumist, muutes selle otsekohesemak, kuid idee veebist kui inimestevahelisest suhtlusest ongi tegelikult see, mis on veeb. Millega siis ikkagi tegu? Tegu ongi koostööruumiga, kus inimestel ongi võimalik omavahel suhelda.
