Digitaalturunduse sihtrühm on konkreetne krupp inimesi, keda soovite oma sõnumiga kõnetada, tuginedes ühistele omadustele nagu vanus, asukoht, käitumine, huvid või roll ettevõttes. Need on inimesed, kes kõige tõenäolisemalt vajavad, soovivad või saavad teie tootest või teenusest kasu. Tõhusa turu-uuringu läbiviimine aitab teie sihtrühma täpsemalt tuvastada.
Sihtrühm ja selle sihtimine?
Selle korrektne seadistamine võib teie kampaaniate toimivust märkimisväärselt parandada, sest nii suunate te reklaamid inimestele, kes on teie kaubamärgi jaoks kõige olulisemad. Ja kuna digitaalsed kogemused muutuvad isikupärasemaks, muutub teadmine, kellega te räägite, veelgi olulisemaks. Oma sihtrühma kindlakstegemise abil saate välja töötada tõhusaid digitaalse turunduse strateegiaid, mis suunavad teie jõupingutused segmendile, millel on suurim konversioonivõimalus. See fookus aitab teil luua asjakohasemat sisu, valida paremaid reklaamipaigutusi ja rääkida häälel, mida teie sihtrühm mõistab ja usaldab.
Teie sihtrühmaks võivad olla nii noored, kes on huvitatud erinevatest treeningvahenditest, ettevõtete juhid, kes vajavad ajajälgimisvahendeid, või pensionärid, kes plaanivad oma kodu väiksemaks muuta – peamine on see, et neil oleksid ühised jooned, mis on otseselt seotud teie poolt pakutavaga.
Peamised sihtrühmade tüübid.
Demograafiline, geograafiline, psühhograafiline, käitumuslik ja firmapõhine segmenteerimine on kõige paraktilisem ja laialdasemalt kasutatav viis sihtrühma määratlemiseks digitaalses turunduses. Iga meetod keskendub tarbija identiteedi või käitumise erinevale aspektile – kes on teie sihtrühm, kus nad asuvad, mida nad usuvad, kuidas nad tegutsevad või kuidas nende organisatsioon toimib – ning aitab teil oma sõnumeid, pakkumisi ja kanaleid täpsemalt joondada. Nende segmenteerimistüüpide mõistmine pole kasulik mitte ainult kampaania planeerimiseks, vaid ka turunduse loomiseks, olenemata sellest, kas te räägite üksikisikute või ettevõtetega.
1. Demograafiline segmenteerimine. Demograafiline segmenteerimine rühmitab sihtrühma liikmed selle järgi, kes nad on individuaalsete tarbijatena, tuginedes sellistele omadustele nagu vanus, sugu, sissetulek, haridustase, amet ja perekonnaseis.
See meetod on üks enimkasutatavaid, kuna see on lihtne ja korreleerub tugevalt paljude ostuotsustega. Kõrge sissetulekuga, kõrgharidusega 50 aastane spetsialist ostab teistsuguseid tooteid ja on huvitatud teistest teenustest kui napi eelarvega tudeng. Nende põhitõdede tundmine aitab teil kohandada oma tooni, hinnakujundust ja platvorme, võimaldades tõhusat demograafilist sihtimist.
2. Geograafiline segmenteerimine. Geograafiline segmenteerimine ehk geograafiline sihtimine kategoriseerib teie sihtrühma elukoha järgi – näiteks riigi, piirkonna, linna või isegi naabruskonna järgi.
Asukoht on äärmiselt oluline. Inimeste vajadused, käitumine ja ostujõud on sageli kohati erinevad. Moekaupmees võib ühes piirkonnas reklaamida mantleid ja teises erinevaid tenniseid, lähtudes kliimast. Toidubränd võib retsepte või sõnumit kohandada, et see kajastaks kohalikke maitseid. Linna- ja maapiirkondades on sageli erinevad kulutamisharjumused ja tootevajadused. Rahvusvaheliste ettevõtete puhul mängivad rolli ka keelelised ja kultuurilised eelistused.
Geograafilise sihtimise abil saate oma sihtrühma tõhusamalt leida ja oma turundustegevusi vastavalt nende konkreetsetele vajadustele ja eelistustele kohandada. See lähenemisviis võimaldab teil oma sõnumit ja pakkumisi lokaliseerida, aidates teie turundusel tunduda asjakohasem ja ajakohasem.
3. Psühhograafiline segmenteerimine. Psühhograafiline segmenteerimine määratleb teie sihtrühma elustiili, huvide, väärtuste, uskumuste ja isiksuseomaduste põhjal. Kuigi demograafilised andmed näitavad, kes keegi on, näitavad psühhograafilised andmed, miks nad käituvad nii, nagu nad käituvad. Näiteks võivad kaks inimest olla samaealised ja -soolised, kuid neil on täiesti erinev mõtteviis – üks hindab jätkusuutlikkust ja tähelepanelikkust, teine aga on motiveeritud staatusest ja konkurentsist.
Tänapäeva turul ootavad tarbijad, et brändid kajastaksid nende uskumusi ja elustiilivalikuid, mistõttu on psühhograafia mõistmine ülioluline. Jooksujalatseid müüv bränd võib keskenduda ühe psühhograafilise grupi sooritusvõimele ja isiklikele rekorditele, samal ajal kui teise sihtrühma heaolule ja igapäevastele harjumustele tähelepanu pöörab. Psühhograafia on võimas, kuid seda on raskem avastada, sest see nõuab sageli põhjalikumat uurimistööd, näiteks uuringuid, intervjuusid või sotsiaalset kuulamist.
4. Käitumuslik segmenteerimine. Käitumuslik segmenteerimine keskendub sellele, kuidas inimesed teie toote, teenuse või brändiga suhtlevad. Olgu selleks ostuajalugu, kasutusharjumused, kaasatuse tase ja brändilojaalsus.
See lähenemisviis tugineb pigem tegelikele tegudele kui oletustele, võimaldades tõhusat käitumuslikku sihtimist kasutajaandmete põhjal. Näiteks võite ühe segmendi tuvastada sagedaste ostjatena, teise ühekordsete ostjatena ja kolmanda mitteaktiivsete kasutajatena, keda kõiki saab analüüsida nende sirvimiskäitumise kaudu.
Seejärel saate saata isikupärastatud pakkumisi: allahindlust lojaalsuspreemiaks, et klienti uuesti kaasata, või lojaalsuspreemiat kõige aktiivsematele klientidele. Käitumisandmed aitavad teil sisu sobitada ka sellega, kus keegi müügilehtris asub, alates teadlikkusest ja kaalumisest kuni otsuseni. Selline segmenteerimine on sageli koht, kust isikupärastamine algab, kuna see võimaldab teil reageerida sellele, mida inimesed on juba teinud.
5. Firmograafiline segmenteerimine (B2B). Firmograafilist segmenteerimist kasutatakse B2B-turunduses äripubliku rühmitamiseks selliste tunnuste järgi nagu tööstusharu, ettevõtte suurus, asukoht, tulu või organisatsiooniline struktuur. See on ettevõtete jaoks sisuliselt demograafia. SaaS-i pakkuja võib oma publiku segmenteerida idufirmadeks, keskmise suurusega ettevõteteks ja suurettevõteteks – kõigil neil on väga erinevad vajadused, eelarved ja otsustusprotsessid. Väike disainiagentuur võib otsida paindlikkust, samas kui suur finantsasutus nõuab skaleeritavust ja vastavust nõuetele.
Firmograafiat kasutades saavad ettevõtted oma sihtrühma sihtimise valikuid täpsustada, tagades, et turundustegevused pole mitte ainult laiaulatuslikud, vaid ka kohandatud konkreetsetele sektoritele. See arusaam teie ettevõtte sihtrühma struktuurist ja prioriteetidest võimaldab teil rääkida nende keelt, pakkuda asjakohaseid hinnamudeleid ja lahendada tõhusalt õigeid valupunkte.
Kokkuvõte sihtrühmast digiturunduses.
Mõne ärimudeli puhul on sihtrühma määratlemine lihtsam ja kiirem.
Siiski peavad enamik brände oma sihtrühma määratlemiseks kasutama detailset lähenemisviisi. Seda seetõttu, et toode võib olla väärtuslik ostjatele, kellel on erinevad vajadused, eesmärgid ja omadused.
Üks universaalne turundusmeetod ei toimi, kui ettevõtted soovivad veebis õigete inimesteni jõuda.
