AJAX on akronüüm, mis on lühendatult “Asynchronous JavaScript and XML” ning see kirjeldab arendustehnikate kogumikku, mida kasutatakse veebisaitide ja veebirakenduste loomiseks. Vastavalt mitmete veebiarendajate ja instruktorite väidetele on AJAX-ist kõige parem aru saada määrates ära selle täpne eesmärk teie veebiarenduse protsessis. AJAX-i põhifunktsiooniks on asünkroonselt veebisaidi sisu värskendamine, mis tähendab, et tuleb teil ainult väikest osa oma veebisaidi sisust ja seetõttu ei vaja veebilehitseja korduvat uuesti laadi.
Üks üldlevinumaid asünkroonse värskendamise näiteid on Google’i funktsioon “Google Suggest”. Kui te sisestate Google’i otsinguribale otsingupäringu, siis Google’i veebisait hakkab teie teksti sisestamise ajal pakkuma automaatse täitmise valikuid, mis näitab teile, et AJAX on töös. Veebisaidi sisu muutub ilma selle järjepideva manuaalse värskendamiseta. Mitmed funktsioonid nagu Google Suggest on tänapäevase veebibrauseri oluline osa, mis viitab sellele, kui olulist rolli omab AJAX tegelikult veebiarenduses. On välja öeldud, et lisaks Google Suggestile kasutatakse ka AJAX-it tavaliselt selliste funktsioonide värskendamiseks nagu oleku- ja teavitusribad, vormid, kommentaaride sekstsioonid ning uuringud ja küsitlused. Mis asjad on täpsemalt “J” ja “X”, mis on osa akronüümist AJAX? Kuidas võimaldavad nad asünkroonset värskendamist?
Praktilised AJAX-i Näited
Mõelge Google’i Autocomplete täitmise funktsioonile. See aitab täies ulatuses esile tuua teie märksõnu, samaaegselt neid trükkides. Märksõnad muutuvad reaalajas, kuid leht jääb jällegi samaks. 1990 aastate alguses, kui interneti ei olnud veel nii kaugele arenenud, nõudsid samad funktsioonid Google`i poolset pidevat uuesti laadimist, kui hüpik aknad koos uute soovitustega avanesid teie ekraanil. AJAX võimaldab andmevahetuse ja esitluskihi samaaegset koostööd, ilma segamata üksteise funktsioone. Kontsept AJAX, on internetis tegelikult ringi jooksnud juba 90. aastate keskpaigast. Laiemat tuntust pälvis see aga alles siis, kui Google hakkas Google Maili ja Google Mapsi sellesse kontseptsiooni kaasama 2004. aastal. Tänapäeval kasutatakse seda laialdaselt erinevates veebirakendustes ja serverisuhtluse sujuvamaks muutmiseks.
Siin on mõned teid abistavad AJAXi näited, mida kasutatakse tänasel päeval igapäeva elus:
⦁ Hääletus- ja hindamissüsteem
Oled sa kunagi hinnanud mõnda internetist soetatud toodet? Oled sa kunagi täitnud mõne hääletusvormi? Mõlemal juhul kasutavad mõlemad toimingud AJAX-it. Kui te olete klõpsanud lõpuks hindamis- või hääletamisnupul, värskendab veebisait kalkulatsioone, jättes kogu lehe seejuures samasuguseks.
⦁ Jututoad
Mõni veebisait kasutab oma avalehel sisseehitatud vestlust, kus saate rääkida nende klienditoe ametnikuga. Kui te soovite aga oma lehte samaaegselt uurida, ei pea te ka selle kahjustamise pärast muretsema. AJAX ei laadi teie lehte uuesti iga kord, kui te saadate ja saate uue sõnumi.
⦁ Twitteri trenditeade
Twitter on hiljuta hakanud kasutama AJAX-it uuenduste tegemiseks. Iga kord, kui teatud trenditeemade kohta on loodud mõni uus säuts, värskendab Twitter uusi arvumäärasid ilma avalehte mõjutamata. Lihtsamalt öeldes teeb AJAX multitegumtöötluse teie jaoks äärmiselt lihtsaks.
Javascript ja XML?
Nagu ülal mainitud, mõeldakse “J” all skriptimis keelt Javascript. Javascript on sellist tüüpi programmeerimiskeel, mida kasutatakse veebisaidi protsesside automatiseerimiseks, nii et veebiarendajad ei peaks igal lehel kuvatava protsessi igat eksemplari eraldi programmeerima. Javascripti puhul kasutatakse seda eelkõige dünaamilise veebisaidi sisu loomiseks, lisamiseks ja haldamiseks. Teisisõnu, pärast märgistuskeelte (HTML ja CSS) kasutamist staatiliste veebifunktsioonide ehitamiseks ja kuvamiseks kasutatakse Javascripti funktsioonide juhtimiseks, mis vajavad reaalajas värskendusi. Kuna Javascripti eesmärgiks on veebisaidi sisu uuendamine, ilma kasutajapoolse manuaalse lehe laadimiseta, on see kriitiline komponent AJAX-i asünkroonse uuendamise juures.
“X” ehk XML (laiendatav märgistuskeel). Nagu nimigi vihjab, XML on märgistuskeel, mis tähendab seda, et see kuulub samasse kogukonda selliste keeltega, nagu on HTML ja CSS. Märgistuskeeled on kodeerimiskeeled, mida kasutatakse veebidokumentide osade ära märkimiseks, mille eesmärgiks on anda veeblehitsejatele juhiseid veebilehe mõistmiseks, töötlemiseks ja kuvamiseks, võrreldes tegeliku tekstiga, mida käesoleval lehel kuvatakse. Kui HTML ja CSS on keskendunud sellele kuidas peaks teie saidi sisu mõnel lehel kuvama, siis XML-i abil edastatakse lehel säilitatud andmed brauseritele, mis seda vaatavad. Eraldi arvutisüsteemid pole sageli üksteisega kooskõlas ja ei ole sellepärast ka võimelised suhtlema erinevate süsteemide poolt vormindatud andmetega. XML võimaldab arendajatel neid takistusi kerge vaevaga ületada, salvestades andmeid XML-i siltide vahel lihtteksti formaadis. Seda tehes pakub XML võimalusi andmete säilitamiseks, teisaldamiseks ja jagamiseks, mis ei sõltu konkreetsest tarkvarast või riistvarast, kus andmed peavad olema lihtsasti kätte- ja arusaadavad kõigile tarkvara- ja riistvara platvormidele. RSS ehk tellitud veebikanalid, mis võimaldavad juurdepääsu blogidele ja uudisteallikate sisule, kui need reaalajas värskendatakse, on üles ehitatud koos XML-iga ja on üheks näiteks keelte praktilisest andmete jagamise võimalustest. Kuidas ühildub XML Javascriptiga AJAX-i moodustamiseks?
Mis Moodi AJAX Töötab?
Pidage meeles, et AJAX ei ole kui ühtne eraldi seisev tehnoloogia ega ka programmeerimiskeel. AJAX on selle asemel hoopis erinevatest arendustehnikatest koosnev kogumik. Üldiselt koosneb järgmine süsteem:
⦁ HTML ja XHTML peamiseks keeleks ning CSS esitlemiseks
⦁ The Document Object Model (DOM) dünaamiliste andmete kuvamiseks ja nende koostoimeks.
⦁ XML andmete vahetamiseks ja XSLT selle manipuleerimiseks. Paljud arendajad on asendanud selle JSON-iga, kuna see on oma vormilt Javascriptile sarnasem.
⦁ XMLHttpRequest objekt asünkroonseks suhtluseks
⦁ Lõpuks JavaScripti programmeerimiskeel, et kõiki neid tehnoloogiaid kokku viia.
Javascript ja XML ühilduvad asünkroonse värskendmise toimel, kasutades midagi, mida nimetatakse XMLHttpRequest – objektiks. Kui kasutaja külastab AJAX-i loomiseks mõeldud veebidisaini, siis näete te erinevaid sündmuseid (kasutaja lehe laadimine, nupule klõpsamine, vormi täitmine), mille abil Javascript loob XMLHttpRequest objekti, mis edastab XML formaadis olevad andmed veebibrauserist veebiserverisse. XMLHttpRequest saadab päringu veebiserverisse lehe andmete uuendamiseks, mille järel töötleb server teie päringut ning pärast seda luuakse serveripoolne vastus, mis saadetakse tagasi brauserile, et Javascripti oleks võimalik kasutada vastuse töötlemiseks ja värskendatud sisu kuvamiseks ekraanil.
Teisisõnu: Javascript automatiseerib värskendamisprotsessi, värskendatud sisu taotlus vormistatakse XML-is, et see oleks kõigile arusaadav, ja Javascript võtaks taas osa olulise osa värskendamisest. AJAX-tehnika eirab kõrvalisi lehe andmeid ning tegeleb ainult värskendatud teabe taotluste ja värskendatud teabe töötlemisega. AJAX muudab teie poolt kasutatavad veebisaidid ja rakendused kasutajate jaoks kiiremaks ja reageerivamaks.
AJAX-i Õppimine
Kuigi teadmisi Javascriptist ja erinevatest märgistuskeeltest on tõenäoliselt teil võimalik kõige paremini omandada koha pealsetes loengutes, on nende oskuste koondamine ja AJAX-i tehnikate valdamine võimalik ka läbi interneti õppevideode. Vabalt saadaolevad õppevideod: Udacity, JQuery, Webucator ja Code School. Pidage meeles, kui te olete varasemalt juba teadmised Javascriptist, HTML-ist ja XML-ist omandanud või olete veel praegusel ajahetkel õppeprotsessil, siis AJAX on lihtsalt meetod kõikide nende oskuste koondamiseks, mis omandatakse kursuse õppetundide jooksul.
Kokkuvõtteks
Mõiste kõrvale jättes, on AJAX-i kasutamise parimaks eeliseks see, et see parandab kasutajakogemusi teie veebisaidi sujuvamaks muutmisega. Teie külastajad ei pea viitma kaua aega teie sisule juurdepääsuks, kuigi see sõltub suuresti ka teie vajadustest. Google lubab näiteks Google Maili kasutamisel valida AJAX-i ja tavapärase versiooni vahel. Oma kasutajad peaksite te panema näiteks loendi algusesse ja vastavalt sellele kasutama ka AJAX-it.
